1975
Ilme
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1940. aastad |
1950. aastad |
1960. aastad |
1970. aastad
| 1980. aastad
| 1990. aastad
| 2000. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1971 |
1972 |
1973 |
1974 |
1975
| 1976
| 1977
| 1978
| 1979
| ►
| ►►
1975. aasta (MCMLXXV) oli 20. sajandi 75. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. jaanuar – kaubalaev Lake Illawarra sõitis Tasmaanias Hobartis vastu üle Derwenti jõe kulgevat silda. Õnnetuses hukkus 12 inimest.
- 15. jaanuar – Portugal sõlmis UNITA, MPLA ja Angola Vabastusrindega Alvori leppe, mis lõpetas Angola iseseisvussõja.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. veebruar – Hiina kirdeosas asuvat Haichengi linna tabanud 7,3-magnituudilses maavärinas hukkus umbes 1300 inimest.
- 6. veebruar – Itaalia Urbino rahvusgaleriist varastati üks Raffaeli ja kaks Piero della Francesca maali.
- 9. veebruar – Nõukogude Liidu kosmosemissioon Sojuz 17 naasis Maale pärast 29 päeva orbitaaljaamas Saljut 4.
- 11. veebruar – Margaret Thatcher valiti Briti Konservatiivse Partei partei liidriks. Ta oli esimene naissoost parteijuht Inglismaa ajaloos.
- 13. veebruar – Küprose türklased kuulutasid saare Türgi poolt okupeeritud põhjapoolel välja oma administratsiooni.
- 28. veebruar – Londonis sõitis metroorong tunneli lõpus vastu seina. Õnnetuses hukkus 43 inimest.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. märts – ameeriklane Charlie Chaplin löödi Inglismaal Buckinghami palees rüütliks.
- 22. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Ding-A-Dong".
- 25. märts – Saudi Araabia kuningas Faysal hukkus oma vennapoja Faisal bin Musaid' käe läbi. Võimule tuli Faisali vend kroonprints Khālid.
- 26. märts – jõustus bioloogiliste relvade konventsioon.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. aprill – Bill Gates ja Paul Allen asutasid Microsofti.
- 17. aprill – punakhmeerid võtsid Pol Poti juhtimisel Kambodža pealinnas Phnom Penhis võimu enda kätte.
- 19. aprill – Nõukogude rakett viis orbiidile India esimese satelliidi Aryabhata.
- 21. aprill – Nguyễn Văn Thiệu astus Lõuna-Vietnami presidendi kohalt tagasi.
- 30. aprill – Saigoni langemine: Põhja-Vietnami kommunistlikud väed ja revolutsiooniline ajutine valitsus võtsid enda valdusse Saigoni, millega lõppes Vietnami sõda.
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 12. mai – USA teatas, et Kambodža sõjalaev on rahvusvahelistes vetes arestinud USA kaubalaeva SS Mayaguez.
- 16. mai – umbes kuu aega varem toimunud rahvahääletuse põhjal loobus Sikkimi kuningriik monarhiast, saades India osariigiks.
- 16. mai – Jaapani alpinist Junko Tabei jõudis esimese naisena Džomolungma tippu.
- 30. mai – asutati Euroopa Kosmoseagentuur.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. juuni – Suessi kanal avati pärast 1967. aasta sõda uuesti rahvusvaheliseks laevaliikluseks.
- 20. juuni – esilinastus film "Lõuad" ("Jaws"), millest sai suvine kassahitt ja mis pani aluse kaasaegsele Hollywoodi ärimudelile.
- 25. juuni – India peaminister Indira Gandhi kuulutas välja erakorralise seisukorra, et teha lõpp tema kukutamise nimel puhkenud võitlusele.
- 25. juuni – Mosambiik lõi lahku Portugalist ja saavutas iseseisvuse.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. juuli – Roheneemesaared lõid lahku Portugalist ja saavutasid iseseisvuse.
- 5. juuli – Arthur Ashe võitis esimese mustanahalisena Wimbledoni tenniseturniiri.
- 6. juuli – Komoorid saavutasid Prantsusmaast iseseisvuse.
- 11. juuli – Hiina arheoloogid andsid teada, et on leidnud muiste matmiskoha kunagise riigi pealinna Xiani läheduses, kust avastati 8000 elusuuruses sõdalase savikuju.
- 12. juuli – São Tomé ja Príncipe kuulutas end Portugalist lahkulöönuna iseseisvaks.
- 17. juuli – Apollo-Sojuzi testprojekt: USA kosmosejaam Apollo 18 põkkus orbiidil Nõukogude Liidu jaamaga Sojuz 19.
- 30. juuli – USA-s Detroitis jäi kadunuks ametiühingu juht Jimmy Hoffa.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. august – Helsingi tippkohtumisel kiitsid 35 riigi liidrid heaks ulatusliku harta rahu kindlustamiseks Euroopas.
- 5.–9. august – Hiinas Henani provintsis purunes tsüklon Nina tõttu Banqiao pais, mille tagajärjel ujutasid tulvaveed üle umbes 30 linna. Hinnanguliselt hukkus 85 600–240 000 inimest.
- 15. august – Bangladeshis toimunud riigipöörde käigus tapeti riigi esimene president Sheikh Mujibur Rahman ja tema perekond.
- 20. august – USA Florida osariigist saadeti Marsi poole teele USA kosmoseaparaat Viking 1.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. september – Mansonite jõuku kuulunud Lynette Fromme üritas Sacramentos tappa USA presidenti Gerald Fordi.
- 14. september – Elizabeth Ann Seton kuulutati esimese ameeriklasena katoliku kiriku pühakuks.
- 16. september – Paapua Uus-Guinea kuulutas välja iseseisvuse.
- 22. september – Sara Jane Moore üritas San Franciscos mõrvata USA presidenti Gerald Fordi. See oli juba teine presidendile tehtud atentaat 17 päeva jooksul.
- 24. september – esimeste inimestena õnnestus kahel britil, Dougal Hastonil ja Doug Scottil, tõusta Džomolungma tippu mäe edelaküljest.
- 27. september – kaks Baski terroriorganisatsiooni ETA liiget ja kolm Revolutsioonilise Antifašistliku Patriootliku rinde liiget olid Hispaanias viimased, kelle surmanuhtlus täide viidi, olles mõistetud süüdi politseinike ja kodanikukaitsjate eest.
- 30. september – ründehelikopter Boeing AH-64 Apache sooritas esmalennu.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 9. oktoober – Nõukogude Liidu dissident ja füüsik Andrei Sahharov sai Nobeli rahuauhinna.
- 22. oktoober – esimesed ülesvõtted teise planeedi pinnalt lähetas Maale Veenuselt Nõukogude kosmosesond Venera 9.
- 24. oktoober – Islandil osales 90% riigi naistest streigil, millega protestiti palgalõhe ja ebaausate tööhõivepraktikate vastu.
- 30. oktoober – Hispaania prints Juan Carlos asus pärast Francisco Franco haigestumist täitma riigipea kohuseid.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. november – ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni 3379, millega võrdustati sionism rassismiga.
- 11. november – senine Portugali asumaa Angola sai iseseisvaks.
- 11. november – Austraalias toimunud põhiseadusliku kriisi ajal saatis kindralkuberner John Kerr laiali peaminister Gough Whitlami valitsuse.
- 14. november – Madridis sõlmitud lepinguga viis Hispaania oma väed Hispaania Saharast välja.
- 25. november – Johan Ferrier sai pärast Suriname iseseisvumist Hollandist riigi esimeseks presidendiks.
- 30. november – Soome president Urho Kekkonen nimetas ametisse "erakorralise valitsuse", mida asus juhtima Martti Miettunen.
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. detsember – Indoneesia sõjavägi hõivas Ida-Timori ja alustas 25 aastat kestnud okupatsiooni.
- 26. detsember – esimesena maailmas asus regulaarliinile ülehelikiirusel lendav lennuk Tu-144.
- 27. detsember – Indias Chasnala kaevanduses hukkus plahvatuses ja sellele järgnenud veeuputuses ligi 380 kaevurit.
- 29. detsember – New Yorgis LaGuardia lennujaamas plahvatas pomm. Hukkus 11 inimest ja veel 74 sai raskelt vigastada.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 19.–20. juuni – Tallinnas toimus XVIII üldlaulupidu ja IV rahvatantsupidu.[1]
- 20. juuni – eetrisse jõudsid raadiojaamade Vaba Euroopa ja Vabadusraadio esimesed eestikeelsed saated.[1]
- 1. september – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis.[1]
- 30. september – Eesti kitsarööpmelisel raudteel sõitis viimane rong; selle marsruut oli Mõisakülast Iklasse.[1]
- 2. november – Johannes Mihkelson valiti Eesti Rahvusnõukogu esimeheks.
Muusikasündmused
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis 1975. aasta muusikas